Kirjutan Taneli elutoa diivanil, joon kohvi, ei tea, mida elult oodata..
Segadus valdab nii pikema tuleviku kui tänase õhtu suhtes, ebakindlus valdab kõike.
Kuulan Telefon tel avivi, liigutan enda sinusoidaalseid ajulaineid, võnked liigutavad mõistust, keha, hinge.
Tänan jumalat, et see blogi olemas on. Elu on sitt.
